Ühised müüdid autismi spektrihäire kohta

Sisu:

Teadmiste, selguse ja mõistmise puudumise tõttu on autismi spektrihäire kohta palju müüte. Uurige välja, mida nad on, ja proovige neid tegelikke fakte õppida.

Autismi spektrihäirest ei olnud väga palju teada väga pikka aega. Mis põhjustab seda, millised on selle võimalikud ravid ja ravi, kuidas toime tulla autismi spektrihäiretega lastega, miks nad käituvad teistest lastest erinevalt ja palju muud sellised küsimused jäid vastuseta väga pikka aega. Teadmiste puudumise tõttu ujusid selle häire ümber paljud müüdid. Leiad läbi järgmise artikli, et saada rohkem teavet autismi spektrihäire ümbritsevate müütide kohta ja tutvuda nende müütide nimetamise põhjustega

1. Autism on vaimse tervise häire

Autism on neuro-arengu häire. See on põhjustatud siis, kui mõned lapse aju rakud ja ühendused ei arenenud normaalselt, nagu nad peaksid. See mõjutab paljusid lapse arengu valdkondi, kus ta võib oma ühiskondlikes ringkondades suhelda. Sellistel lastel esineb tavaliselt korduvaid tegevusi ja ebatavalist käitumist või sarnasusi.

2. Laste vaktsineerimine võib põhjustada autismi

Seda teooriat ei ole toetatud teaduslike tõendite või uuringutega, mille kohaselt vaktsineerimine või nende koostisosad võivad põhjustada lastel ASD-d või muid arenguprobleeme. Vaktsineerimine tagab immuunsuse paljude tõsiste ja potentsiaalselt surmaga lõppevate haiguste suhtes. Ükski uuring ei ole suutnud tõestada, et vaktsineerimiste vahe on vähendanud laste autismi riski.

3. Kehv vanemdus põhjustab ASD-d

Arvati, et emotsionaalset soojust puudunud vanemad võivad oma lastel põhjustada autismi spektrihäireid. Selles teoorias pole tõde. Kuigi vanemate emotsionaalse soojuse puudumine võib lapsi negatiivselt mõjutada, ei pruugi see kindlasti põhjustada ASD-d.

4. Autismiga lapsed Spectrum Disorder ei tunne emotsioone

Autismi spektrihaigusega lapsed on võimelised tundeid tundma ja kogema. Kuid neil võib olla raskusi oma emotsioonide väljendamisel või edastamisel. Erinevus on. Need lapsed võivad näidata füüsilist kiindumust, kuid nad teevad seda sageli oma tahte järgi või kellega nad on mugavad. Varajase sekkumise ning käitumis- ja kommunikatsiooniteraapia kasutamisega saavad lapsed arendada selles valdkonnas oma oskusi. Samuti õpivad nad reageerima sotsiaalsetes olukordades või kuidas paremini teistega suhelda.

5. Autismiga lapsed ei ole sotsiaalsed olendid

On tõsi, et autismi spektrihäiretega lapsed kogevad sotsiaalseid raskusi. Neil on raskusi inimeste mõtete, tundete või tegevuste mõistmisega ja neile reageerimisega. Seetõttu võivad nad kogeda ärevust ja sotsiaalset olukorda. Aga kui neile pööratakse nõuetekohast tähelepanu ja teraapiat, saavad need lapsed õppida suhelda teistega ja moodustama ka head sõprussuhted.

6. Autismiga lapsed ei saa rääkida

Kõnelemise või kõne hilinemise puudumine on üks autismi spektri häire sümptomeid. Siiski on vale öelda, et kõik autistlikud lapsed ei saa rääkida. Kuigi mõned lapsed ei saa esialgu rääkida, on neil aega ja kõneteraapiat, nad saavad õppida suhelda tarkade sõnade ja žestide kombinatsiooniga. Mõned võivad rääkida paremini, kuid nad võivad kasutada valesid grammatikat, ajakirju ja nimesid. Ja teised võivad rääkida sujuvalt, kuigi nende kõne võib tunduda nüri või roboti sarnane.

7. Autismiga lapsed ei saa minna tavakoolidesse

Paljud lapsehaigusega lapsed sisenevad tavakoolidesse nagu era- või avalik-õiguslikud koolid nagu teised tavaliselt arenevad lapsed. Kuid nad võivad vajada juurdepääsu spetsialiseeritud õpetamisele ja teenustele (ravimeetoditele). Siiski tuleb märkida, et paljud neist lastest võitlevad vaikselt ja leiavad kooli raskeks, sest neil võib olla raskusi arusaamaga sellest, mida õpetajad neid ootavad või võivad saada sotsiaalse naeruväärikuse objektiks.

8. Autismiga lapsed on intellektuaalselt puudega

Autism on spektrihäire, millel on kaks väga erinevat otsa. Spektri ühes otsas on meil lapsi, kellel on Aspergeri sündroom või kõrge toimega autism. Ja teisel pool on vähe funktsioneerivaid lapsi, kes ei suuda iseseisvalt tegutseda ja kellel on sageli vaimne alaareng, ning neid tuleb pidevalt jälgida ja hooldada. Aspergeri sündroomiga või kõrge toimega autismiga lastel on keskmine või keskmisest kõrgem intelligentsus ja nad võivad näidata oskusi, nagu keele sujuvus, kõrge sõnavara, suurepärane mälumälu telefoninumbrite, kaartide, sünnikuupäevade mälestamisel jne.

9. Autismiga lapsed on vägivaldsed

Autismi spektrihäiretega lastel on raskusi inimeste mõtete, tundete ja tegevuste mõistmisega. Kui nad tunnevad end ohustatuna, kiusatuna või ebapiisavalt, kui nad püüavad ennast mõista, põhjustab see emotsionaalset stressi. See ärevus võib põhjustada nende vägivaldset käitumist. Siiski tuleb märkida, et need vägivallaaktid ei ole eelnevalt valmistatud ega tehtud pahatahtlikust.

10. Autismi spektrihäireid saab ravida

Praegu ei ole teada autismi spektri häire paranemist. Autistliku spektrihäirega lapsed saavad siiski varakult sekkuda ja teisi ravivõimalusi väga kasulikuks pidada. Stsenaarium on täna erinev. Me teame palju autismi spektrihäirest kui 50 aastat tagasi. Selle teema kohta on tehtud palju uuringuid ja palju küsimusi on leidnud sobivad vastused.