Aidata väikelastel õppida iseregulatsiooni

Sisu:

Käesolevas artiklis

• Millal ja kuidas iseregulatsioon areneb?
• Nõuanded iseregulatsiooni arendamiseks
• Kas eneseregulatsioon on vajalik?

Eneseregulatsioon aitab lastel luua asjakohaseid vastuseid ümbritsevatele stiimulitele. Hästi määratletud keskkond ja struktureeritud juhised võivad tuua väikelapse isereguleerimisoskusi positiivselt.

Eneseregulatsioon on võime, mis aitab lastel neid ümbritsevaid sündmusi ja olukordi hinnata ning tegutseda pärast juba omandatud teadmiste lisamist. Isereguleerivad oskused loovad aluse sobivatele laste käitumisele, sotsiaalsele pädevusele, akadeemilisele edule ja nende üldisele kasvule. Niisiis õpivad väikelapsed enesekontrolli arendamiseks varem, lihtsam on neil oma emotsioonide üle piirata ja anda oma mõtlemisele õige suund.

Millal ja kuidas iseregulatsioon areneb?

Arvatakse, et lapsed hakkavad oma isereguleerimise omadusi nähtavalt kajastama 18-24 kuu vanuselt, mis on ka aeg, mil nad on sotsiaalselt teadlikumad ja saavad suhelda inimestega, keda nende kontaktis on. Kui nad küpsevad, õpivad nad tegema valikuid, arendavad sallivust, kogevad pettumusi, mõistavad tagajärgi ja mõtlevad enne tegutsemist.

Kuid iga lapsel on erinev ja nad võivad võtta oma aega autonoomsete õppijate saamiseks. Mõned neist on oma olemuselt rahulik ja kontrollitud, samas kui teised on erineva intensiivsusega temperamentsed küsimused. Samamoodi võivad erivajadustega väikelapsed, need, kes ei vaja vanematoetust või puutuvad kokku sobimatu / stressi kasvatamisega, silmitsi viivitusega või näidata vastupanu enesekontrollivõime omandamisel.

Nõuanded iseregulatsiooni arendamiseks

Vanemad ja teised juhendavad täiskasvanud peavad võtma kasutusele need iseregulatsiooni arengustrateegiad, mis ei saa ainult kogemusi tõlkida väikelapsed, vaid ka ei sekku nende loomuliku uudishimu juurde, et uurida sotsiaalset keskkonda. Siin on mõned kasulikud iseregulatsiooni nõuanded:

• Luua prognoositava rutiinse toetava ja struktureeritud keskkonna. See aitab väikelastel teada, mida oodata ja mis neist oodatakse.
• Lisage igapäevases plaanis hästi planeeritud tegevused või mängud, mis võivad õpetada neid keskenduma ja praktiseerima. Näiteks saavad nad mängida „saada kuju” mänguks, kus nad tantsivad aeglaselt ja kiiresti muusika numbritega ja muutuvad liikumatuks nagu kuju, kui muusika peatub.
• Julgusta neid tegema rollimänge või teeselda, mis aitab neil mõista nii enda kui ka teiste käitumist.
• Vanemad saavad näidata õiget käitumist ja olla oma lastele eeskujuks.
• Pakkuge näpunäiteid ja vihjeid sõnade, väljendite või žestide kaudu, et saada laste tähelepanu ja säilitada nende huvi konkreetse tegevuse vastu pikema aja jooksul.
• Hoidke väikelapsed eemal tegevustest või olukordadest, mis neid häirivad.
• Andke oma tegude ja keelude kogum või kasutage igapäevaseid olukordi, selgitades nende tagajärgi. Näiteks: „Pane oma kingad riiulisse“ või „Ärge sõitke jalgrattaga ilma kiivrit kandmata, võite vigastada.“
• Kiitke oma väikelapsi alati, kui neil on asjakohane isereguleeriv käitumine. See suurendab nende usaldust ja julgustab neid iseendale suunama. Lase lastel oma pettumust või viha maha võtta, viies need vaiksesse nurka ja õhutades neid õrnalt oma tundeid avama.
• Mõningatel juhtudel on vanematel hea meel näidata väikelastele, et olete vihane nende ebaõige käitumise suhtes. Siiski on soovitav võtta sügav hingeõhk ja võtta paar minutit enne reageerimist.

Kas eneseregulatsioon on vajalik?

Jah, iseregulatsioon on sama oluline kui akadeemilised oskused lastel. See suunab oma tunded, mõtted ja käitumise õiges suunas. Heas enesekontrollis olevad lapsed töötavad oma õppejõududes väga hästi ning neil on paremad võimalused olukordade üle kontrollida või asjakohaselt reageerida.

Pidage meeles, et väikelapsed hakkavad iseregulatsiooni oskusi järk-järgult omandama ainult aja, kogemuse, soodsas keskkonnas viibimise ja nende sotsiaalsete kontaktide armastava toetuse kaudu.