Kuidas juhtida oma lapsi, kui nad elavad, karjääri ja palju muud liikuvad?
Ma tahan seda võtta tasemele, kus paljud vanemad saavad kasu, suunates oma lapsi psühholoogiliselt. Lapsi tuleks õppida õppides ja ei tohiks kunagi öelda tegevusele „ei”. Mängime psühholoogiaga ja saame sellest parima, et kasvatada oma lapsi.
Laste õrnade õlgade ülekoormus võib viia nende negatiivse mõtteviisi ja depressiooni. Tänapäeval ootavad vanemad oma lastelt liiga palju, sest konkurents on karm. Lõppkokkuvõttes tapavad nad lapse elu lasteaedade päeva. Pigem peaksime lastel psühholoogilisel tasandil anduma. Lähenemisviis peaks olema:
- "Vaadake mind."
- "Vaadake, mida saate teha ka."
- "Kui te ei saa, siis saame teha."
Samamoodi saame isegi oma laste soovidest ja huvivaldkondadest teada saada. Kui leiame neile soovitud huvi, siis ärge unustage, et igal õrnal lillel on oma lõhn, värv ja omadused. Me tõukame sageli oma õlgadele vastutust, teadmata, kui hästi nad on.
Lubage mul anda näide näitlikust
Viimati püüdsin õpetada numbreid väikelapse. Kuid aeg-ajalt unustaks ta kaks nimetust kolmeks, üks kaheks ja nii edasi. Aga üldse ei loobunud me kunagi. Ostsin just 3 kummist kuuli ja neid nummerdasin ning hakkasin neid viskama. Ma hakkasin lapselt küsima palli, millel on "üks" ja nii edasi. Ilmselt tegi ta vigu. Aga iga kord, kui ma olin seal, et talle öelda, kellele ta pidi saama. Ta õppis aeglaselt, kuid süstemaatiliselt, milline neist on õige! Lõpuks asendasin kõik kummipallid markeritega; kui ma kirjutasin '1' või 'üks', kutsus ta välja õige numbri!
Hoiatus: Selles postituses väljendatud seisukohad, arvamused ja seisukohad (sealhulgas mis tahes vormis sisalduvad) on ainult autori seisukohad. Käesolevas artiklis esitatud avalduste täpsus, täielikkus ja kehtivus ei ole garanteeritud. Me ei vastuta vigade, puuduste või esituste eest. Vastutus selle sisu intellektuaalomandi õiguste eest lasub autoril ning intellektuaalomandi õiguste rikkumisega seotud vastutus jääb temale.